Miks elektrihind vahel järsult tõuseb või langeb?

Elektrihind Põhja- ja Baltimaades kõigub tihti tundidega. Vahel on hind ühel tunnil negatiivne, teisel tunnil mitmekordselt kõrgem.

Miks see nii juhtub? Vastus ei ole kunagi “puhas juhus”, vaid väga konkreetne turuloogika.

Allpool on selgelt välja toodud põhjused, mis põhjustavad järske hinnamuutusi.

Pakkumise ja nõudluse tasakaal

Elektri hind kujuneb iga tund selle järgi, kui palju elektrit toodetakse ja kui palju seda tarbitakse.

Kui pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus, liigub hind kiiresti üles või alla.

Kui toodetakse rohkem kui tarbitakse

Hind langeb.

Mõnel juhul isegi miinusesse.

Kui tarbitakse rohkem kui toodetakse

Hind tõuseb, sest turule tuleb kasutada kallimaid tootmisviise.

Ilmastiku mõju tootmisele

Eesti ja kogu regiooni hind sõltub tugevalt ilmast.

Tuuleenergia kõikumine

• Tuulisel päeval on pakkumine suur → hind langeb
• Tuulevaiksel päeval tuleb kasutada kallimat tootmist → hind tõuseb

Tuuleenergia moodustab Baltikumis ja Põhjamaades nii suure osa tootmisest, et üks tuulevaikne õhtu võib tõsta hinda 2–4 korda.

Päikeseenergia roll

Kevadel ja suvel võib keskpäev olla odav tänu massilisele päikeseenergia ületootmisele.

Kuid õhtul, kui päike langeb nulli, võib hind hüpata järsult üles.

Temperatuur

Külm ilm = suur küttevõimsuse vajadus

Soe ilm = madalam tarbimine

Temperatuuriliikumised mõjutavad elektrinõudlust tundidega.

Tootmisvõimsuste muutused

Planeerimata seisakud

Kui mõni suurem elektrijaam (näiteks põlevkivi, gaas või tuumajaam Soomes) läheb ootamatult hooldusesse või katkeb:

→ piirkonna pakkumine väheneb järsult

→ hind tõuseb tundidega

Planeeritud hooldused

Kuigi need on ette teada, toimub tootmisvõimsuse vähenemine reeglina kevadel ja sügisel.

See võib tekitada ajutisi hinnahüppeid, kui nõudlus on suur.

Ülekandevõimsused ja piiriületus

Baltikum sõltub tugevalt ühendustest Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga.

Kui mõni riik piirab eksporti/importi

→ hind muutub kohalikus piirkonnas kiiresti

→ näiteks Rootsi SE4 ala mõjutab tugevalt Balti hindu

Ülekandevõrkude hooldused

Kui ühendused on osaliselt maas, ei saa odavat elektrit sisse tuua → hind tõuseb.

Marginaalhinna loogika

Elektri börs hindab tunni hinna selle järgi, milline tootmisjaam on kõige kallim veel vajalik jaam sellel tunnil.

Kui süsteem peab kasutama kallimat jaama:

• gaasijaama
• põlevkivijaama

impordi-elektrit

• → hind tõuseb kõigil tarbijatel, mitte ainult neil, kes seda kallist elektrit saavad.

See on põhjus, miks isegi madala tuule- või päikesepäeva korral võib hind olla kõrge, kuigi osa tootmist on odav.

Erakorralised sündmused

Mõnikord mõjutavad hinda sündmused, mis on väljaspool tootjate ja tarbijate kontrolli:

• kütusehindade hüpped
• CO₂ kvoodi kiire tõus
• süsteemi hinnapiirangu jõustumine
• poliitilised sündmused piirkonnas
• tehnilised rikked elektrijaamades

Kui turuosalised tajuvad riski, võib hind tõusta juba enne tegelikku puudujääki.

Kokkuvõte

Elektrihind ei kõigu kunagi juhuslikult.

Hind tõuseb või langeb järsult siis, kui:

• tootmine muutub (tuul, päike, jaamade seisakud)
• nõudlus kasvab või langeb
• impordi-eksportvõimsused piirduvad
• süsteem vajab kallimaid tootmisviise

Kõik need tegurid loovad kiireid hinnaliikumisi, mida tavaline tarbija saab jälgida tunnihindade järgi.