MIS MÄÄRAB ELEKTRIHINNA? (FAKTITÄPNE JA 100% TURULOOGIKA PÕHJAL)
Elektrihind Eestis kujuneb elektribörsil, mis katab suure osa Põhja- ja Baltimaid.
Meil ei ole omaette “Eesti hinda”, vaid piirkondlik ELSP (Estonia price area) hind, mis sõltub nii kohalikust tootmisest kui ka naaberriikidega ühendustest.
Selle artikli eesmärk on selgelt ja faktipõhiselt lahti seletada, mis hinnataset igapäevaselt kujundab.
1. Pakkumine ja nõudlus — põhimudel, millele kõik ülejäänu toetub
Nagu kõigil turgudel, kujuneb hind sellest, kui palju toodetakse ja kui palju tarbitakse.
- Kui toodetakse rohkem kui tarbitakse → hind langeb.
- Kui toodetakse vähem kui tarbitakse → hind tõuseb.
Börs arvutab järgmise päeva hinnad tund tunnilt vastavalt pakkumise ja nõudluse tasakaalule.
See on kõige olulisem tegur.
2. Tootmise struktuur – millised elektrijaamad parasjagu töötavad
Eesti ja Baltikumi elektrihinna määramisel mängivad rolli:
Kohalik tootmine
- Põlevkivijaamad (Enefit Power)
- Tuuleenergia
- Päikeseenergia
- Biomassi- ja koostootmisjaamad
Naaberriikide tootmine
- Soome tuule- ja hüdroenergia
- Läti hüdrojaamad (Daugava)
- Leedu gaasijaamad
- Rootsi hüdroenergia (kui ühendused lubavad)
Iga tootmisliik on erineva hinnaga.
Börs kasutab marginaalhinda — kõige kallima töötava jaama hind määrab lõpuks turuhinna sellele tunnile.
3. CO₂ kvoodi hind – oluline põlevkivi puhul
Põlevkivist tootmise omahind sõltub tugevasti CO₂ kvoodi hinnast Euroopas.
Kui kvoodi hind tõuseb, tõuseb ka põlevkivielektri hind → mis tõstab kogu Eesti hinnataset, kui kallim tootmisallikas on parasjagu marginaalne.
See pole hinnang, vaid EL ETS süsteemi mehhanism.
4. Ilmastikuolud — eriti tuule- ja hüdroenergia mõju
Ilm ei määra hinda iseseisvalt, kuid ta määrab, kui palju odavat taastuvenergiat turule tuleb.
- Palju tuult → tuulikud toodavad → pakkumine suureneb → hind langeb.
- Tuulevaikus → vähem pakkumist → hind tõuseb.
Hüdroenergia puhul:
- Kui Rootsis/Soome on palju vett ja hüdrovaru täis → tootmine odav → hind langeb.
- Kui reservuaarid on madalad → hüdroenergia kallineb → hind tõuseb.
5. Euroopa gaasi- ja energiahindade mõju
Baltikumi ja Leedu gaasijaamad käituvad “hind-ankruna”, kui odavamat tootmist napib.
- Kui gaasi hind on kõrge → gaasijaamad pakuvad kõrge hinnaga → see võib määrata marginaalhinna.
- Kui gaas on odav → gaasielekter odavam → turuhind langeb.
See on eriti nähtav olnud perioodidel, mil Leedu ja pool Balti piirkonda tuginesid rohkem gaasile.
6. Ühenduste olukord (võime, hooldused, piirangud)
Bitcoinist ei sõltu midagi, aga elektri puhul sõltub kõik ühendustest.
Eesti hinnast ~50% mõjutab Soome turu seis.
Hinna mõjutavad tegurid:
- EstLink 1 ja EstLink 2 koormus
- hooldustööd ühendustel
- Rootsi ja Soome vaheline impordivõime
- Balti sisetranspordi kitsaskohad
Kui ühendustel on piirangud, ei pääse odav elekter Eestisse → hind tõuseb.
See on täiesti ametlik ENTSO-E / Elerindari info.
7. Tarbimismustrid – päev vs öö, talv vs suvi
Päevased hüpped tulevad tarbimisest:
- Hommik (07–11) → tarbimine tõuseb → hind tõuseb.
- Õhtu (17–21) → tarbimine lagi → hind kõrge.
- Öö (01–05) → tarbimine madal → hind langeb.
Aastase mustrina:
- Talv on kallim, sest nõudlus on kõrgem.
- Suvel mõjutavad hinnataset pigem tootmisolud (tuul, päike).
Need mustrid on otseselt näha Eleringi tarbimisgraafikutelt.
8. Erakorralised sündmused
Need võivad tunni pealt hinda muuta:
- suur jaam läheb hooldusesse
- tuulepargi jäätumine
- tarbimise järsk tõus
- Euroopa gaasitarnete kõikumine
- hüdroreservuaaride kiire langus
- ühenduse rike
Need pole spekulatsioonid — need on reaalsed, regulaarselt juhtuvad turusündmused.
9. Miks hind vahel miinusesse läheb?
Miinushind on täiesti normaalne turumehhanism, kui:
- taastuvenergia toodab rohkem, kui turul vaja
- tootmist ei saa kiiresti vähendada (hüdro, tuul)
- ühendused avatud, aga tarbimine madal
- pakkumine > nõudlus
Tootja maksab peale selleks, et tootmine ei peaks seiskuma.
KOKKUVÕTE – ELEKTRIHIND EI OLE SUVALINE “NUMBRIMAAGIA”
Elektrihind kujuneb mitmest tegurist, millest kõige olulisemad ja faktiliselt kinnitatud on:
- Pakkumine ja nõudlus
- Tootmise hind ja struktuur
- CO₂ kvoodi hind
- Ilmastik (tuul, hüdro, temperatuur)
- Gaasi hind Euroopas
- Elektriühenduste koormus ja piirangud
- Tarbimise ajamustrid
- Erakorralised sündmused
- Olukord naaberturgudel (eriti Soomes)